Viini kongress
Mis oli Viini kongress?
1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest, v.a. Türgist.
Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Ausrtia peaminister Metternich. ViiniKongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Venemaa ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid Inglismaa, Austria, Prantsusmaa. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Euroopa uus poliitiline korraldus.
(Viini kongress;https://et.wikipedia.org/wiki/Viini_kongress)
Eellugu Viinikongressile
Pärast Napoleoni katastrooflilist sõjakäiku Venemaale, oli sõja võitjatel suurepärane võimalus arutada edasise Euroopa saatuse üle, mille jaoks 1814. aasta sügisel kutsuti kokku Viini kongress.
Viini kongressi tulemused.
Viini kongress lõpetas Euroopa riikide Prantsusmaa-vastased koalitsioonisõjad, samuti pandi paika nii Euroopa Riikide kui ka nende koloniaalvalduste piirid ja ka suurriikidevaheline tasakaal.
Viini kongress on nii Rahvusliidu kui ka ÜRO eelkäija.
Peale Viini kongressi moodustati Püha liit, mille eesmärk oli Viini kongressi otsuste täitmise tagamine.
(Viini kongress; http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viini_kongress2
Hilsiem kriitika.
Viini kongressi kritiseeriti sageli 19. sajandi ja hilisemate ajaloolaste poolt rahvuslike ja liberaalsete impulsside eiramise pärast ja lämmatava reaktsiooni kehtestamise pärast kontinendil.
20. sajandil siiski paljud ajaloolased imetlesid riigimehi kongressil, kelle töö hoidis ära järgmise üleeuroopalise sõja peaaegu sajaks aastaks (1815–1914). Lisaks tegid kongressi põhiotsused neli suurriiki ja mitte kõik Euroopa maad ei saanud oma õigusi kongressil kasutada. Neli suurriiki püüdsid ümberkorraldustega tagada, et tulevased vaidlused toimuksid viisil, mis hoiaks ära taolised kohutavad sõjad, nagu olid toimunud kahel kümnendil enne kongressi. Kuigi Viini kongress säilitas jõudude tasakaalu Euroopas, ei suutnud see kontrollida revolutsiooniliste liikumiste levikut kontinendil umbes 30 aastat hiljem.
(Viini kongress;https://et.wikipedia.org/wiki/Viini_kongress)
Viini kongressi põhimõtted.
Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim.
Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki
Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfivõimu
Julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel.
Erandid: Å veits kuulutati igati neutraalseks
Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt tugevamaks
(Viini kongress; http://miksike.ee/docs/referaadid2005/viini_kongress_terjeleola.htm)
Kes võttsid osa?
Kutse said kõik riikid, kes osalesid sõdades Napoleoni Vastu.
Neli suurriiki:
Austriat, keda esindas välisminister vürst Metternich.
Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont; siis, pärast Castlereagh' naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog; ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga Saja päeva ajal, Clancarty krahv.
Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode.
Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt
Prantsusmaad, esindas välisminister Charles-Maurice de Talleyrand-Périgord
Neli muud Pariisi rahu allakirjutajat
Hispaania – markii Pedro Gómez Labrador
Portugal – täievolilised saadikud: Pedro de Sousa Holstein, Palmella krahv; António de Saldanha da Gama; Joaquim Lobo da Silveira.
Rootsi ja Norra – krahv Carl Löwenhielm
Genova vabariik – markii Agostino Pareto, vabariigi senaator
(Viini kongress;https://et.wikipedia.org/wiki/Viini_kongress)
- Charles Maurice de Talleyrand-Périgord.
-Napoleon I
- vürst Karl August von Hardenberg
-Klemens Wenzel Lothar von Metternich